Olen siin pikemat aega venitanud oma blogi kirjutamisega ja nüüd siiski üritan kogu selle teema üleslaadida. Algul polnud ehk eriti midagi kirjutada ja siis hakkas asju tulema korraga ja palju. Nagu alati ja kõigega...
Alustada ehk võiks sellega, et on näha, kuidas sügis hiilib vaikselt lähemale. Nagu salamisi kuid vaikselt ennast näidates. Päevad on jahedamad, nii 25-33 kraadi kõigesti, rohkem on pilves ja muidugi mis põhiline, enam ei pea nii tihedalt kasutama konditsioneeri nii autos kui majas. Isegi täna öösel oli mul selgelt külm, kuna väljas 19 kraadi.
Rääkidest ilmast, siis oli meil siin Perthis kõva torm, mida pole nähtud juba 16 aastat (oli vist nii, kes teab, see parandab, mitte ei õienda). Aga Perth on suur ja üsna erinevalt toimus see torm. Seal kandis kus Piret ja Silver elavad, polnud nagu häda midagi, siin kus mina elan, olin kõigest 24 tundi ilma elektrita, mingi aeg polnud ka gaasi ja vett. Kuigi mis sellest veest, kui elektrit polnud ja boiler ei töötanud. Maja rahvaga vähemalt tegime romantilse hõngus kaardimängu küünlavalgel, mis oli omamoodi naljakas. Mitte, et ma ärpleks, kuid kõik mängud võitsin mina:)
Samas tuli väga meeletus koguses vihma, mis osades kohtades tekitas "väiksemaid üleujutusi" ja oli ka probleeme selliseid, kus majad, mis asusid mägede kõrval, voolas muda majja. Telekas näitas, kuidas mingil tegelased oli köök vööstsaati muda täis. Koristusfirmad vist peavad nüüd võidu telefonilahinguid, et võita niiöelda enam pakkumine sellele majale ja tõenäoliselt nii mõnelegi veel. Kuskil veidi kaugemal sadas ka golfipalli suuruseid rahetükke, mis hävitasid autosid, majade fassaade ja aknaid. Mul majakaaslane oli ka selles piirkonnas. Tal uus Nissan ja see on täielikult hävitatud. Kogu auto on ülekäidud nagu haamriga + lisaks kõik aknad ja tuled on sodi. Parandamine kuskil 10 000 dollarit ja tal pole kindlustust sellele. Palju õnne!
Siin mõni teisipäev tagasi käisime Paintball-i mängimas siin kohalike ja mitte nii väga kohalikega. Pisike märkus neile, kes ei tea mis Paintball on. Nimelt tuleb seal tulistada teisi relvast, mis on täidetud värvikuulidega ning toimib surveõhu baasil. Üllatavalt palju Eestlasi oli kohal, kokku lausa neli. Minu boss pidi ka tulema, kuid see nädal just sõitis Adelaide-sse oma isaga. Tegelt raudselt kartis! Mängijad olid jaotatud kahte tiimi, mustad ja punased. Mina olin mustas tiimis koos veel ühe Eestlasega (kelle nime ma ausalt ei mäleta, sorry) ja siis kahe inglasega, punases tiimis olid Piret ja Silver, Glenn (minu teine ülemus) ja siis üks täielik kobakäpp (tema nime ma ka ei mäleta). Mängud olid erinevad, alates siis vastaste mahanottimisega, lipu heiskamisega keset väljakut, lipu üleviimine vastaste tsooni, kahekordse bussi ründamine, kuhu pidi pommi sisse viskama (tegelt oli lihtsalt pall, kahjuks) kui ka lõpetuseks iga üks iseenda eest. Kokkuvõttes meie meeskond ülekaalukalt võitis :) Tüütus oli see, et koguaeg pidi kandma kaitsvat näomaski, mis kaitses siis kuule näkku lendamast. Väike vihje: kuulid lendavad kuni 200 km/h ning kui see silma lendab, siis kooritakse veel värvi su ajudevahelt välja. Pähe võis ka tulistada, kuid see ei lugenud kui punktina ning välja sellest ei langenud keegi ja võis edasi tulistada. Ma pean ausalt tunnistama, et kuradi mõnus oli tulistada bossi. Meie omavaheliseks skooriks jäi kuskil 5-1 minu kasuks. Pidevalt sattusime just üksteist tulistama, kuigi oli ka väga lahedad kahevõitlusi nii Pireti kui Silveriga. Siinkohal annaks au Silverile, kes lasi Glennile kuuli tagumikku, siis kui Glennil olid kuulid otsas ja mängust tegelikult väljas. Iga mängu lõppus tuli alati kuule täita, sest need kippusid tühjaks saama, eriti minul, kes andis tuld koguaeg. Ma vist raiskasing kõigerohkem kuule seal.
Igaljuhul, oli see üks väga lahe üritus ja jään uut lahingut ootama.
Varsti tuleb kirjale ka uus järg... Seniks aga olge tublid ja tehke palju pahandusi... nagu mina :)
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment