Tervitused klaasikildudelt.
Mitte igapäev ei ole võimalus meil iseennast ületadaja avardada oma mugavustsooni. Seda saab ju teha vaid riskides ja riske meeldib mulle süüa hommikuks. Või nali naljaks. Aga viimasel ajal olen tundnud ennast veidi rahutult ja mingi tobe raskus on sees olnud. Olen otsinud võimalust seda kuidagi välja elada ja siis tekkis vinge võimalus. Nimelt korraldati meil hostelis talendi õhtu. Enam vähem sama, mis meil telekas on talendijaht. Esimene mõte oli kohe sütelkõndimine, aga kuidagi ei õnnestu teha siin sellist lõket, seega tuli leida alternatiiv. Mõtlesin, et pole kunagi proovinud klaasikildudel käia, et ma proovin siis seda. Kaks päeva varem hakkasin õllepudeleid korjama. Ja kui aeg oli käes, oli mul 3 mingi kindla naljaka suurusega kastitäid õllepudeleid. Toppisin, siis need suurde musta prügikotti ja kukkus purustama neid liha haamriga. Polnud midagi paremat. Hiljem korjasin pudelikaelad vaid välja. Kahjuks ei õnnestunud mul teha neid kuidagi vähem tervamaks, nagu on mõned trikid, et paned ümmargusse prügikasti ja veeretad seda. NIng siis killud lihvivad üksteiselt teravad nurgad maha. Seega panin siis üsnagi toored ja kurjad klaasikillud põrandale ning kukkusin jalutama. Küll üsna rahulikult ja pisikeste sammude kaupa. Nii elevust rohkem ja tasakaal püsib ka paigas. rada oli kuskil veidi alla nelja meetri. Alguses tundus, veidi kõhe momendiks, aga hirm sai pööratud endas uudishimuks ning võtsingi selle väikse jalutuskäigu ette. Iga sammuga oli kuulda, kuidas klaasikillud purunevad jalge all. Rahvas ohhetas ja jälgis iga momenti. Isegi jäi mulle võimalus näha ja lugeda nende emotsioone nägudelt. Kes vaatas kogu trikki vastikusega, kes oli üllatunud, kes oli jahmunud, kes ei suutnud üldse vaadata, sest tal hakkas paha. Aga tehtud sain ja mitte ühtegi torget ega sisselõiget. Jalatallad olid täiesti puhtad. Ja see oli võimas tunne. Kuigi isiklikult arvan, et klaasikildudel oli lihtsam käia kui sütel. See andis mulle võimsa enesetunde ja kõik sisemised rahutused olid nagu luuaga pühitud. Pluss väike lisa punkt ka sellele, et edevus ehunnik nagu ma olen, meeldis mulle selline tähelepanu.
Siinkohal ütleks tänusõnad ka Urmasele, kes veidi aitas mõne hea nõuandega :)
Siinkohal soovin kõigile vähe teravamaid elamusi ja ärge kartke suurendada oma mugavustsooni eneseülatamisega.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment