Sydney dust storm e Sydney tolmu torm. (sajandis korra juhtub vaid see)

Nimelt, ärkasin täna ma üles ja nägin kardinate tagant veri punast, või no veidi heledamat, valgust. Ning esimene mõte oli, et mida lollakas unenägu. Siis tundus asi tõeline olevat, ning leppisin, et okei, ma ei näe seda unes, kuid eile oleks võinud vähem õlut juua. Väikese viivitusega meenus, et kuramus, ma ei joonudki eile ju õlut. Ajasin siis on laisad kondid akende juurde ja .... ei näinud mida, otseses mõttes ei näinud midagi, sest kõik oli punane ja mingi udu, või sudu või mis iganes see oli, ei näinud midagi. Mõtlesin, et nii, maailma lõpp on käes ning täna ongi Armegaddon, või siis saatis Põhja Korea oma tuumapommid meile peale. Samas nagu ei kiirganud ka kuidagi heleroheliselt vaid pigem punaselt, siis hakkas asi juba vaikselt kahtlasena tunduma. Võtsin kaamera ning jooksin hosteli katusele pilte tegema. Siis sain aru, et maailma lõppu veel polnud näha (võibolla sellest, et mingi ulme tolmu torm möllas). Tegin pildid ja läksin alla ning hakkasin uurima mis tegelikult toimub. Toimus see, et lääne tuuled tõid kõrbest tolmu linna ja see on üks aegade suuremaid tolmu torme üldse siin. Päris äge oli. Kogu õhuliiklus oli keelatud ja inimestel soovitati jääda siseruumidesse. Mulle tundus asi ikkagist väga äge ning vabatahtlikult hommikul panin ennast riidesse ja kimasin linna pildistama. Mingi aeg mõtlesin, et mul vist puudub igasugune ohutunnetus, samas ma pidin nägema mis toimub. Läksin ülejõe kus saab näha linna paremini, kuid üllatus üllatus, eriti midagi ei näinud, kuid iga hetkega läks ilm juba paremaks. Nagu selgus rääkides ühe uudiste ankru tegelasega, siis oli parim aeg veel varem hommiku poole ööd. Kahjuks magasin mina magusama aja maha. Lippasin siin Milsons Point (see on nimi ja tõlkida seda ei saa, kuid ütleme et see on koht kohe pärast silla ületust Põhja Sydneys), ja tegin pilte, üritades näha siis linna või ooperit. Tuul oli metsik, hooti üle 100 km/h. Parim hetk oli see, kui ma sättisin oma kaamerat, tundus, et midagi hakkab juhtuma ning juhtuski, minu lähedalt lendas lahti üks suuremat sorti liiklusmärk mis tuhises minu suunas. Õnneks jõudsin reageerida ja otseses mõttes panin peakat treppidelt alla ning sildi eest minema. Õnneks jäin mina terveks ning silt lõpetas omadega meres. Kui ma oleks selle jurakaga pihta saanud, oleks võinu asi üsna nõmedalt lõppeda. Lõpp hea, kõik hea ning mina sain oma pildid ägedast, samas üsna rõvedast tolmu torimist. Pea igalpool olid mingid isehakanud fotograafe täis  ja raske oli leida mõnda head kohta. Nüüd päevaseks ajaks (minu aeg siis kell 15.00 ja eesti aeg siis 8.00 on torm vaibunud ja päikse paistab ning näen jälle sinist taevast. Kusjuures huvitav on see, et hommikul ärgates oli väljas kõik üli punane, mingi hetke pärast muutus ilm vägagi kollaseks ning lõpuks oli nagu valge udu. Ainult väga tormine ja tolmune. Mul oli fotokas minutitega kaetud mingi kollase tolmuga ja nii oli kõik kohad seda täis.
Siin on sis pildid tänasest tormist, ühtegi pilti pole meelega töödeldud ja värvid on kõik normaalsed. Pole ühtegi effekti kasutanud, et saaksite just aru, mis siin täna toimus.
Ciau ning siis ilusat sügise algust teile Eestis, meil ilmselt siis hakkas ka amtlik kevad...