Turska ka kurat!

No tervitused. Vorst kirjutab jälle ülepika aja (Andrus on pannud mulle selle hüüdnime).
Mida olen teinud? Kõike veidi. Nimelt vahepeal ei toimunud mul mingit töötamist. Kolimises oli vaikne ja siis mõtlesin, et proovin mingit muud tööd. Nimelt läksin siis World Vision heategevus organisatsiooni tööle. Toimib see nii, et inimesed saavad valida kuskil maal, endale kindla lapse, keda nad toetavad. Ja raha ei lähe päris otse lapsele (et ta ei ostaks endale burgereid ja muid "toredaid vidinaid") vaid raha läheb tema elu parandamiseks. Nimelt siis kool (jah uskuge mind, on veel maailmas lapsi, kes ise tahavad õppida) haigla ning arst (muidu tuleb jalutada, jah jalutada 45 km lähima arstini ning siis ka üllatus- üllatus, järjekord on 2km pikk). Ja meie kurdame, et masu on Eesti elu taguotsa keeranud. Ning siis veel lisaks muid vajalike asju lapsele. Ning siis teine võimalus on toetada lihtsalt tänava lapsi, kus raha eest ehitatakse turvakodusid ning loomulikult arsti abi kui ka vaime abi. Muide kas te teadsite, et iga 3 sekundi tagant sureb üks laps maailmas? Pole just naljaasi. Minu arvates on see ülimalt üllas asi ja ülimalt vajalik asi. Kuid ma ei saanud selle tööga jätkata. Ahjaa, töö ise oli selline, et igapäev kell 1 saime, kokku, algul oli väike koosolek ning siis kuskil kolmest alustasime tänavatel ukselt uksele koputamisega. Lõpetasime kell 8 õhtul. Ma suutsin päevas kuskil 100 kuni 157 ust koputada. Muidugi oli seal neid uksi, kes üldse ei avanud, oli uksi kus polnud kedagi kodus, oli uksi, kus öeldi viisakalt ei, oli uksi kus poldud enam midagi nii vaiisakas, ahjaa oli ka päris mitu ust, kus ukse avas kaunis peretütar (kuid kahjuks ei saa lepinguid teha alaealised). Kusjuures väga paljud olid juba aktiivsed heategevuses ja üldjuhul ollakse truu oma olemasolevale heategevus organisatsioonile ning muid juurde ka ei võeta. Miks ma lõpetasin? No probleem selles, et kui lepingu teen, siis maksavad alles 3 nädala pärast, mis ei sobind mulle üldse, kuna ma olin rahadega üsna läbi. Kuna ennem seda mingi kaks nädalat oli üsna nürid kolimisnädalad ka olnud. Nüüd aga sisi tagasi kolimisfirmas ja jehuu, nüüd jälle tööd on. Olen otsind endale nüüd aktiivselt farmi tööd,a ga põhiline asi, mida vastatakse, et kui pole autot, siis tööd ei saa. Nii, et mul nüüd pandud eesmärk paika. Koguda raha ning osta endale mõni auto. Midagi hullu ei osta, kuid peaasi, et edasi viiks punktis A, punkti B ning healjuhul tooks tagasi ka. Nõmedus on aga see, et vanad autod hoiavad üsna edukalt hinda, nii, et odav see lõbu olema ei saa. Kuid parema tuleviku (ning veidi paksema rahakoti nimel) tuleb see üllas ohverdus ilmselt teha ning müüa oma hing jälle autojumalatele.
Mingi aeg tagasi kirjutasin, et teen pilte Saksamaa kõige kõvemale ajalehel, nüüd need ka ilmusid. Aadress on siin: http://www.spiegel.de/reise/fernweh/0,1518,645685,00.html
Vajutage pildi peale ja siis näete rohkem pilte. Minu pilte on seal mäletamist mööda 4. Nii, et nautige. Kas tahab arusaada saksa keelest, siis kasutage googel tõlkimislehte. Kuidas kasutada? Minge leheküljele http://translate.google.com seal olevasse kasti kopeerige Saksamaa ajalehe aadress, mis siia kirjutasin ning vajuta "translate" või "tõlgi" nupule. Ahjaa ennem nupule vajutamist, tuleb keeled ka valida. Et esimesse lahtrisse saksa ning teise lahtrisse eesti ning siis vajuta nupule. Ning volaaa, nii saadki teada, mis seal kirjas on.
Üks väike asi veel, ennem kui lõpetan. Nimelt on meil siin kevad hakanud. Puud lähevad järjest rohelisemaks ja ilmad soojemaks.
Olge tublid ning hoidke ennast ning oma kalleid
Ciau