Esimene päev tööl

Nii, tervitused kallitele lugejatele siit poolt maailma.
Väike paus, vaja ju mõelda....
Nii, eile leidsin lõpuks tutvuste kaudu ühe töö. Nimelt kolimisega seotud firmas. Hommikul oli siis meeletult vara vaja ärgata, 6.30. Minu jaoks on see ikka meeletult vara.
Kui olin siis pestud, kustud ja kammitud, hakkas liduma kuulsa Sydney silla poole, sest kuskil seal kandis pidin kohtuma autojuhhiga. kui olin sinna jõudnud, tuli välja, et pean teisele poole silda minema. Selleks tuli veidi tagasi minna, ning rongile minna. Lõpuks olin ilusti kohal. Tuli välja, et läksime mingit korterit tühjaks kolima. Mingi tädike oli tellinud, kuna tema ema oli surnud just. Seega polnud väga rõõmus olemine. Ja siis juhtus see, mida ei juhtu isegi õudus unenägudes.... Mul püksi tagumik rebenes ja mitte veidi vaid ikka väga väga rämedalt. Oh õudust. Esimene tööpäev ja selline jama... Aga noh, nagu öeldakse siin no worries (pole vaja muretseda) võtsin pusa seljast ja sidusin käiseid pidi ümber vöökoha, et pusa siis rippus rõõmsalt tagumiku ees. Lisaks tahaks siinkohal tänada venda Andrust, kes kinkis mulle ühed ilusad mustad boxerid. Need olid mul jalas, nii, et polnud päris palja peega.
Igaljuhul olin tööl mingi veidi üle kolme ja poole tunni. Pärast sai töö otsa. Siis nautisin juba Sydney linna raudteed, mis on nagu metroo, ning sellega sõitsin kõigepealt kesklinna ja siis kohe enda linnaosasse Kings Crossi. Ma keeldusin jalutamast palja tagumikuga läbi linna.
Nii läks minu esimene tööpäev.... palja tagumikuga.
Ilusat esimest juulit kõigile seal