Elust, olust ja inimestest veidi

Nii mõnedki on küsind, et millised inimesed siin on, kus ma elan ja mis üldse toimub.
No mis ma siis räägin. Aborigeene pole näinud, ilmselt kuskile maa alla pugenud. Austraalasi ei erista eriti turistidest, näiteks Inglastest, keda on siis tõesti tohutult. Mul omal on toas 3 inglast praegu ja hostelis on neid ikka üsna hulgi. Mida nad siin teevad, ei tea. Enamus reisivad, aga on ka neid WHM viisaga.
Hästi palju on siin pilusilmasid ja tumedaid. Pilusilmasid on ikka tegelt kohutavalt palju. Nii Jaapanist, Hiinast , Taist kui ka mõlemalt poolt Koreast. Koreast ja Taist on inimesi meil ka siin hostelis. Need küll inglise keelt palju ei mõistak uid oskavad hästi teha nägu, nagu oskaksid ja elavad ilgelt palju jutule kaasa. Kui aga küsid üle, millest rääkisid, siis on emmmm, ei saa midagi aru. No jah, nii palju siis sellest.
Nii, ma sain teada, et Sydneys elab meeletult geisid. Ja mulle veidi õudusega on nende pea tänav siin samas lähedal Oxford street. Jah õigus, see sama tänav on ka Londonis üks suureid ja uhkemaid tänavaid. Siin on ka see uhke tänav, kuid veidi teises tähenduses, nimelt kogu tänav on kaetud vikerkaare värvilistes värvides. Vähemalt ma tean, et kui ma naist ei saa, siis seal tänaval võin ikka jalutada.
Nimelt üks tähelepanek veel, nendest ülejäänudest, mis on kohe tulemas, nimelt minu linna osa on Kings Cross, mis on just selline noorte linnaosa. Siin on meeletult klubisid ja pubisid ning muidu väljas käimis kohti. Turvalisusega tänavatel on nii nagu on, alles sai mingi naine siin tina. Aga neid ikka läheb. Ma nimelt elan kogu selle melu üsna keskmes. Vähem kui 4 minuti kaugusel on mul 3 klubi ja mitmeid söögikohti ning pubisid. NIng lisaks kõigele, minu kõrval tänab on punaste laternate tänav. Ma ei teadnudki seni, kuni jalutasin ühe sõpsig amääda tänavat ning kommenteerisin, et miks kõik keset tänavat seisavad ning takistavad liiklust. Siis sõps lõi suured silmad ette, kui kuulis, et mul polnud aimugi, mis tänavaga tegemist on. No vabandust, pole kunagi ühelgi sellisel tänaval olnud ega käinud. Aih nagu.
Inimesed on muidu siin üsna sõbralikud ja vastutulelikud. Nende põhi moto on No Worries (ehk siis pole muresid ega pole vaja muretseda millegi pärast) see on üsna sobilik mulle. Muide väike ääremärkus veel. Nad räägivad siin küll kõik inglise keeles, kuid midagi aru ei saa. Nendel on siin niivõrd omapärane ja eriline aktsent, et kui oled harjunud vaid inglise- inglise keelega, siis ei pruugi sa mitte midagi aru saada. See nende keele kuulamine on ikak väga keeruline ja samas vahest isegi üsna humoorikas. Üsna liikuvad on nad ja neile ei meeldi siin eriti sees passida. Internet on üsna kauge asi neile ning nad ei tea, mis on Skype. Andrus, Sul on veidi tööd tegematta. Hakka kohe lugema (no kui oled lõpetanud blogi lugemise).
Õhtuti eriti kodus ei olda, vaid pigem ikka jälle välja, mõned joogid ning elu läheb edasi. Joodikutele niipalju, et alkohol on siin meeletult kallis. Odavaim õlu on 6 dollarit ja kallimad ulatuvad siin 17 dollarini pudel. Klubides ja söögikohtades on vesi TASUTA. See on seadus. Kuna inimesed hakkasid vahepeal ikka alkoholi kätte liigapalju surema. Kuna algul oli vesi sama kallis kui alkohol. Nüüd seadus jah nõuab, et igalpool oleks vesi tasuta. Minu kahjuks, neil ei ole siin mitte kuskil gaseeritud vett ja seda kraani vett mina raha eest ei osta.
Muid asju ma hetkel lisada ei oska. Kui leian midagi, siis annan kindlasti teada. Nüüd aga väiksele grillie. Ole lahedas ja no worries