Puuraiduri vanasõna: "käis ei kuku kännust kaugele."

No tere Eesti.
Head taas iseseisvus päeva eestlased ja Eesti. (näete, isegi mäletan veel)
Miks alustasin sellise lausega? Ei, mul on käsi alles. Tegelikult ka. Kuigi kujutan ette, kui tüütu võiks kirjutada ühe käega. Tegelt juhtus täna mul väike õnnetus.
Kolisime ühte tädikest, kes ei mõista aga oma majas koristada. Ja pidin mingis vanas keldris veel vanemat sodi korjama ja siis toppisin oma käe sügavustesse ning aiia. Üks paganama ämblik hammustas mind. Õnneks nägi seda mu paarimees, kes tuvastas ka kähku ämbliku, ning kiiremas korras sain ka vastumürki. Näed, enam ei olegi käsi ploomi sinine. Tegelt täitsa okei on olla. Oleks raisa maha löönud, aga esiteks tungisin mina tema koju ja teiseks, (mis on tegelik põhjus), ämbliku tapmise eest, saab 7 aasta mitte just väga head õnne. Seega, pigem karta kui kahetseda. Seega seekord lahkusime teineteisest mõlemad elavalt, kuid me veel arutame seda asja temaga.
Mis siis juhtunud veel? Mu sõbres sai haiglast välja, ning eile oli ärasaatmis pidu. Ta läks tagasi Melborne-i, kus tema tegelik kodu. Talle loeti ikka karmid käsud peale. Vaene mees. Terve aasta ilma alkoholita ja järgmised 6 kuud võib naistest ka suu puhtaks pühkida. (paha õnn)
Mis siis veel? Ahjaa, oli võimalus käia siin Sydney ühes suuremas ja uhkemas klubis. Ütleme ausalt, Eesti klubid ikka kahvatuvad selle ees. See oli esiteks mingis väga vanas hoones ja teiseks see show, see kujundus, see tehnika, see erilisus. Vau. Mõnda aega lihtsalt vahtisin ringi. Sinna on sissepääs tasuta, AGA, sinna valitakse nägude järgi inimesi. Meie kambast 3 sisse ei saanud. Nende riietus ja näod polnud piisavalt head.
Mis lisaks, ahjaa, hakkasin nüüd tegelema siin õppimisega. Aju nagu muskel, tahab veidi treenimist. Nimelt õpin MIcrosoft Server 2003, erinevaid osasid ja asju, mis sellega seotud. Mõtetu on siin hakata lahti ilmselt seletama, kuna 99% lugejatest ei saa aru, või ei huvita IT. Kuid see toimib nüüd nii, et iga teema on ühes raamatus, kokku on neid 5. Nüüd igakord kui raamat selge, maksan raha ja teen eksami. Kui eksam sooritatud positiivselt, saan selle alase sertifikaadi. Kokku lõpuks saan neid 5. Aga iga raamat a la 800 lehekülge, nii, et tegevust mul jätkub. Kusjuures minu jaoks on see kõik väga huvitav.
Muidu ütleme ausalt, pole midagi erilist ja uut olnud siin idakaldal. Plaan nüüd pühapäeval minna Sinimägedesse. Kui seal käidud, siis pildid ja teks lendab üles esmaspäeval.
Aga kõigile siis mõnusat püha ja ärge pidustustega hulluks ka minge...